Tagasi

Inkrementaalne arendusmudel


Inkrementaalnearendusmudel on üks viis kuidas lahendada kosemudeli jäika tsükli. See aitab
arendusmeeskonnal toime tulla muudatustega paremini. Muutatused võivad tulla kas äritegevustest,
kliendi soovidest, turu olukorra muutumisest, tehnoloogiate muutumisest, seaduse muutumisest või
lõppkasutaja tagasisidest. Kuna kosemudelis keset arendustööd on muudatustega toimetulek
keeruline, on kosemudeli kasutamise puhul muudatuste sisseviimine üsna kulukas, siisknkohal tulebki
appi inkrementaalne arendusmudel. Mudel ise on siis ajagraafikupõhine ja ei tugine erinevaid
kosemudelist täielikult valmiskijeldatud kuvandile. Selles mudelis saab arenada erinevaid
programiosi samaaegselt või erinevatel aegadel.
Inkrementaalses arendusmudelis aitab samaaegselt arendustööd teha kindlad tegevused mida kosemudelis ei ole. Nende tegevuste abil on võimalik kliendile kuvada programmile keskse tähtsusega osi, enne kui neid täielikult arendama haktakase . tehakse näiteks, kas mingisugune kasutajaliidese prototüüp, või programeeritakse vähese testimise läbinud MVP (Minimal
viable product) mis omab ainult programmi nõetes kirjeldatud keskset funktsiooni. näiteks kui
tegemist on failikonverteriga, siis ei oma ta suurt kasutajaliidese kujundust, ega isegi
kõiki formaate mis lõpp-programm teisendama peab, vaid ainult demonsteerib seda
funktsionaalsust osaliselt.



Kuidas on inkrementaalses arenduses tegevuste käik?


Nõete kirjeldus

Kirjeldatakse ära üldjoontes mida valminud tarkvara toode tegema peab. Nõuete jaotatakse ka
ära tähtsamateks ja vähemtähtsamateks. Tähtsamad nõuded on tavaliselt need, mis kilendile
rohkem väärtust toob. Siin määratakse ära ka kuidas arendustöö toimima hakkab, ehk millistes
inkrementides kilent oma toodet saama hakkab - ehk kui pika aja tagama.
Iga inkrement peab tarnima kilendile mingisuguse toimiva toote osakese.

Süsteemi arendus

Kui nõeded on olemas, ning ära jaotatud prioriteedi järgi hakatakse toodet tarnima peale nüüd
teostatavat arendusprotsessi. Siin arendataksegi välja vastavalt nõuetele programmiosa.
Iga inkrementi saab arendad kasutades erinevaid eksisteerivaid arendusmudeleid.
Näiteks kui on programmi osa, mis väga palju mudelist ei vaja - näiteks faili arvutist
lugemist, või sinna kirjutamist -siis on seda programmiosa (või funktsiooni võimalik)br arendada ka näiteks jäiga mudeli (kosemudeli) või agiilse mudeliga. See milline arendus
mudel kõige paremini sobib, on arendusmeeskonna otsutada, vastavalt sellele milline
programmiosa parasjagu arendusel on.

Arendusega samaaegsne nõuete täiendus

Kui arendatava programmiosa nõuded on kõlmutatud (ehk neid ei saa hetkel muuta), siis muude
mittearendusesolevate osade nõudeid on võimalik muuta, ningg nüüd kui mingisuguse programmiosa
läbib parasjagu arendustsüklit on võimalik muuta muid nõudeid, mille vastav inkrement ka
hetkel arenduses enam ei ole või veeö ei ole. Kõik muud nõuded on lahtised.
See tähendab
ka ühtlasi seda, et üks programmi osa on nõuete välja selgitamise lõpetanud, saab seda
arendama asuda, enne kui nõuded täielikult valmis on.

Tarne ja integratsioon

Nõuete vastava programmiosa valmimisel tarnitakse programmiosa - ehk inkrement - kliendile.
Klient saab siis selle koheselt kasutusse võtta - või omapoolselt läbi testida - ja
täpsustada edasis projekti nõudeid ja anda tagasisidet valminud programmi osa kohta.
Selle põhjal võidakse tuletada juba valminud osale uusi nõudeid.
Klient saab siis ka
valminud osa koheselt integreerida muu olemasoleva keskonna või eelnevalt arendatud toode
süsteemidega.



Inkrementaalne arenduse head ning halvad küljed

Head küljed Halvad küljed
Kulutused on väiksemad - Kuna kasutaja nõuded on muutuvad, aga muudatusi
saab sisse viia arendustsükli käigus, on nende muudaduste kulud väiksemad
kuna arendustsükkel ise ei ole vaja lõpuni viia, enne muudatuste sisse
viimist
Progressi jälgimine on keeruka - Arendustöö progressi ei jälgita enam
arendarud nõuete järgi, kuna need ei ole arednustöö alguses valmis, vaid
progressi jälgitakse arenduskiiruspõhiselt - kui palju igas ajavahemikus
nõuetest arendada on võimalik. See tekitab siis halduritele nõude, et nad
vajavad pidevalt dokumentatsiooni arendustöö hetke kulgemise kohta. Kui
arendustöö on ka kiire, siis vahest on ka selle kogumentatsiooni hankimine
keeruline, kuna ei ole mõteet seda lihtsalt
tekidagi
Kliendi tagasiside on kohene - olemasolevatele arendustööle saab meeskond
keset arendust tagasiside, et vajadusel muuta oma nõudeid, ja seega arenduse
suunda. Kilent näeb ka kui palju on tehtud
Süsteemi struktuur aja jooksul degredeerub - kuna arendatakse juurde
pidevalt uusi osi, ning ka selliseid osi mida alguses planeeritud ei olnud
siis kipub arendatava toote sisemine süsteem spagetistuma. Selle vältimimiseks
kulutatakse lisaressursse koodi refaktoreerimisele, et sisemine struktuur
korras hoida. Kui korrashoidu ei teostata, on hilisem muudatuste ja uute
valmisosade integratsioon tunduvalt keerulisem.
Tarne on kiirem - kilent saab juba funktioneerivad osad kohe pärast
arendustöö lõppu kasutusele võtta, ning kilent saab sellest varem kasu
kui näiteks tarkvaratootega, mida arendatakse jäiga arendusmudeliga

Arendusmudeli joonis



Mis vahe on Inkrementaalsesl SDLC1 ja iteratiivsel SDLC1?

Kuna inkrementaalne arendus ja iteratiivne arendus on lihtsalt sarnased sõnad
kipuvad nad inimestel asssi minema, aga nad tähendavad erinevaid asju.

Allikad (eucip)